Intervjuu: Marharyta Zhurunova ja Bohdan Lokatyr

Veebruari alguses saabusid Ukraina maakunstnikud Marharyta Žurunova ja Bohdan Lokatyr Copper Leg'i loomeresidentuuri. Marharyta ja Bohdan on kunstnikud, kes osalevad LOORE residentuuride projektis, mis on suunatud Ukraina kunstnikele. Projekti toetab Nordic Culture Point programmist Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture. Kunstnike töid esitleti 21. märtsil koos Ruta ja Ruslan Trochynskyi kontserdi ning Ukraina söökide ja jookidega.. Copper Legi koordinaator Ott Kattel, tegi kunstnikega intervjuu.

Kas te saaksite end lühidalt tutvustada ja selgitada, mida te koos teete?

Olen Marharyta Žurunova ja minu partner on Bohdan Lokatyr. Oleme Ukrainast ning loome maakunsti ja kohaspetsiifilisi installatsioone, mis suhestuvad ümbritseva keskkonnaga.

Kuidas te koos töötama hakkasite?

Kasvasin üles Vinnitsia linnas, kus igal talvel toimus maakunsti festival MITHOGENESIS. Käisin seal vaataja või vabatahtlikuna. Bohdan ja mina õppisime koos Trükikunstiakadeemias samal kursusel. Teisel kursusel, talvevaheajal, kutsusin ta osalema MITHOGENESISel kunstnikuna. Meile meeldis see kogemus, ka publikule meeldis meie töö ning just see kogemus pani aluse meie koostööle 2015. aastal.

Kui te loote teost koos, kas teil on kindlad rollid või teete lihtsalt seda, mida parasjagu vaja on?

Tavaliselt räägime palju ja arutame ideid. Meie vestlustest sünnivad lõpuks kontseptsioonid, seega on raske öelda, kellelt mingi idee alguse sai. On tore, et oleme partnerid, sest meie ideed saavad tihti alguse lihtsatest jutuajamistest.

Mina dokumenteerin tavaliselt protsessi fotode ja videoga, samal ajal kui Bohdan tegeleb peamiselt tehniliste lahendustega, milleks tal on annet, ning koos loome teosed.

Kas uue paiga maastik inspireerib teid?

Jah. Me planeerime projekte harva ette. Maastik, ilm ja valgus määravad tavaliselt, mis juhtuma hakkab. Uus paik on eriti põnev, sest see avab meile palju uusi võimalusi.

Kas teie kodumaa mõjutab teie loomingut?

Kindlasti. Alates täiemahulisest sissetungist on peaaegu kõik meie projektid mingil moel seotud sellega, mida oleme Ukrainas kogenud, ning sellega, kuidas see mõjutab nii maastikku kui ka meid endid. Isegi kui püüame sellest eemalduda, on Ukraina identiteet alati kohal ja kujundab jätkuvalt meie loomingut.

Kuidas on sõda mõjutanud Ukraina kunstimaastikku?

Hoolimata tohututest raskustest on Ukraina kunstikogukond endiselt aktiivne ja vastupidav. Üle riigi tekib pidevalt uusi kunstiruume, sündmusi ja programme ning Ukraina kunstnikud tegutsevad üha aktiivsemalt nii välismaal kui ka kodumaal. Tundub, et see on meie vastutus. Sõja surve on paljuski tugevdanud meie loomingulist tungi – Ukraina kunst kasvab endiselt.

Millised on teie tulevikuplaanid, nii kunstiliselt kui isiklikult?

Elame väga ebakindlatel aegadel, seega on plaanid sageli killustatud. Meil on ees ootamas residentuur Indiana Ülikoolis Ameerika Ühendriikides ning loodame sel augustil teostada suure installatsiooni Kempele linnas Soomes. Bohdan lõpetab sel aastal ka doktorantuuri. Pärast seda – eks näis, mis edasi saab.

Kas soovite intervjuu lõpetuseks midagi lisada?

Siinne valgus on erakordne – väga erinev kõigist paikadest, kus oleme varem töötanud. Ootame põnevusega võimalust luua installatsioone, mis reageerivad sellele valguse eripärale, eriti dialoogis lumega. Loodame, et inimesed naudivad meie töid ja selle paiga ainulaadset atmosfääri.

Intervjuu ja foto Ott Kattel